Mis on paast? Kuidas paastuda? Kellele sobib paastumine?


06.03.2019
ETNÜ liige, toitumisterapeut Elle Kalamägi

Viimasel ajal on paastumine muutunud populaarsemaks, seda kajastatakse aina enam meedias ning erinevates internetikeskkondades. Kahjuks ei saa paastumise kohta alati ja igalt poolt õiget ja adekvaatset infot.  Oluline on enne paastumisega alustamist selle kohta rohkem uurida ja kui on plaanis tõsisem paast (veepaast) ette võtta, siis tuleks kindlasti eelnevalt konsulteerida paastu ala asjatundjaga, sest selline paast ei sobi kõigile ning võib valesti toimides kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi.

Paastumine ehk paast on tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks. Paast võib olla täielik või osaline sõltuvalt sellest, millest paastutakse.

Paast ei ole lihtsalt nälgimine või midagi sellist, millest ei saada aru, miks seda tehakse? Paast ei ole kergema vastupanu poole liikumine ehk lihtsalt söömata olek.

Paastumise taust ajalooliselt on rohkem religioosne, vaimse kontsentreerumise moodus. Piiblist on selle aluseks Jeesuse paastumine kõrbes (Matteuse 4,1jj) ja Niinive linnale antud 40-päevane meeleparandusaeg (Joona 3). Tegemist on ettevalmistusperioodiga suurteks pühadeks. Tuhkapäevaga algab ülestõusmispühadele eelnev 40-päevane paastuaeg.

Paastu eesmärk peab olema selge. Miks üldse paastuda?

Paastumise ettevalmistus ja planeerimine määravad tulemuse. Paastumise mõte peaks olema loobumine millestki hea eesmärgi nimel, tuues positiivseid muutusi enda ellu. Loobuda võib näiteks teatud harjumustest oma elustiilis, et saavutada häid tulemusi nii füüsilises kui ka vaimses sfääris. Paastumine tähendab püüdu loobuda kõigest liigsest, takistavast ja koormavast, mis vahel on meile liiga armsaks saanud. Sageli on tegu asjadega, mis paraku kahjustavad tervist ning võivad seejuures tekitada sõltuvusi ja kõikvõimalikke halbu harjumusi, mis ei aita meid elus edasi.

Iga puhastusprogramm koosneb mitmest etapist:

I etapp:     Intellektuaalne ja psühholoogiline ettevalmistus kirjandusallikatega tutvudes
II etapp:   Organismi ettevalmistus puhastamiseks
III etapp:  Puhastus (väljutamine)
IV etapp:  Organismi taastumine
V etapp:    Toetus (kaitse)

Paastumist ei saa alustada päevapealt, seda tuleb teha tasapisi, organismi järjest vähema toiduga harjutades.

Ravivõttena vajab veepaast põhjalikke teadmisi, seda ei tohi mingil juhul teha järelvalveta. Veepaastust põhjustatud halb enesetunne ei teki tavaliselt mitte näljast, vaid mürgistusseisundist, mille sümptomitele tuleb tähelepanu pöörata.

Pidades vedelikupaastu kuni kolm päeva (või järelvalve all kauem) võib tunda kõrvalmõjusid, mis tekivad veresuhkru madalast tasemest või seostuvad organismis vallandunud mürkidega. Kui paastuda enne puhastusdieedi algust päev või paar mahla, jogurti või kaaliumirikaste toiduainetega, tekib neid sümptomeid vähem.

Kaaliumirikkad puljongid kujutavad endast tugevaid aluselisi vedelikke, mida kasutatakse nälgimisel puhastusprogrammi algul ilmneva vere atsidoosi (suurenenud happesuse) ning ka teiste kehakudede atsidoosi vastu võitlemiseks.

Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Kaaliumi on palju kuivatatud puuviljades, kõrvitsas, kapsastes, tomatis, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides.

Kaaliumirikkad puljongid on rikkad mitmesuguste toitainete poolest. Köögiviljapuljong (keetes kartulid, kiulised oad, seller ja suvikõrvits vees pehmeks ja segada) hoiab ära nälgimisel tekkida võiva ülihappesuse.

Paastu kavandamisel tuleb aga kindlasti arvestada paastuja tervisliku seisundi, haiguste, vanuse ja mitmete teiste individuaalsete asjaoludega ning otsustada, missugune paast sobib või kas soovitud paastuvarianti tasub üldse katsetada.

Erinevad paastupraktikad võivad ette näha hoidumist ainult teatud tüüpi toitudest, näiteks lihast, mõned üldse loomsetest produktidest, teised kõiki seedimist koormavatest toitudest, samuti võiks loobuda kiusatuslikest või sõltuvuslikest toiduainetest, mille lõksu oled kukkunud. Seetõttu soodustab paastumine ka organismi puhastumist.

Puhastava paastu eesmärgiks on viia ülekoormatud ainevahetus normaalsele tasemele, vähendada koormust tekitavate ainete ning erinevate mürkide hulka organismis ning tõsta samal ajal organismi kaitsevõimet. Puhastusprotsess mõjutab ülekoormatud rakkude ainevahetust nii, et rakuensüümid saaksid tõhusamalt ja täpsemalt tegutseda. See vähendab ainevahetushäire riske, suurendab antioksüdantide mõju ning parandab energiaressursse.

Välistades veepaastuga võimalikke terviseprobleeme on pikemaks paastu ajaks soovitav valida endale vähem radikaalsem paast ehk toiduvalikuga paast. Samuti toidupiirangutega paastu puhul on soovitav nõu pidada paastu ala asjatundjaga, vältimaks võimalikke tervisekahjusid. Küsi oma arstilt või toitumisterapeudilt, kas ta oskab sind paastu alal nõustada.

Mõningad paastuvariandid:

1   Veepaast
2   Mahlapaast
3   Mahla ja köögivilja puljongiga paast
4   Puu ja köögivilja toitudega paast
5   Lülitada välja ainult liha ja lihasaadused
6   Lülitada välja või vähendada loomseid toite (liha, piimatooted jne)
7   Lülitada välja lisaks valgejahutooted, gluteen ja suhkrutooted
8   Loobud enda sõltuvust tekitavatest toiduainetest nagu näiteks ,,magus“ (kommid, šokolaad, kondiitritooted jne)
9   Loobud halbadest harjumustest nagu alkohol, suits, narkootikum või mõni muu stimulant, millest oled sõltuv
10 Loobu üleliigsest, et saaksid korrastada oma elustiili st harrastada tervislikke eluviise, mille juurde kuulub regulaarne liikumine või füüsilise koormuse lisamine, öötundidel 7-8h magamist ja tervislik toit.
11 Loobu segavatest faktoritest, et leida aega tegeleda rohkem oma minaga, saavutamaks seeläbi paremat sisemist harmoonilist tasakaalu.
12 Kõigile sobib paastuda telekast, arvutist ja meeliärritavast infotulvast või infoprügist, mis võimaldab ajule puhkust ja on hea restart!

Nälgimisele on vastunäidustatud:

Veresoonte tromboos või sellele kalduvus ning verehaigused
Südame-veresoonkonnahaigused (pea oma raviarstiga nõu)
Anoreksia
Buliimia
Veritsevad haavandid
Teatud kasvajad
Mõned vähktõve tüübid
Diabeet ehk suhkruhaigus
Podagra
Maksahaigused
Neeruhaigused
Hiljuti põetud müokardi infarkt
Rasedus
Kõik haigused, mis nõuavad pikaajalist ravimite tarvitamist
Vastsünnitanud naisterahvad
Lapseiga
Rinnaga toitvad naised
Psüühiliste haiguste korral
Kõrge stressi korral

Olulised toiduained taimse paastuvariandi korral:

* Seemned/ pähklid, rasvad: lina- ja chia-seemned, kanepiseemned, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemned, pähklid, avokaado, külmpress oliiviõli, kookosrasv
* Rohelised aedviljad: brokoli, spinat, kapsas, erinevad lehtsalatid, basiilik, petersell, seller, till jne.
* Köögiviljad: kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas, kõrvitsalised, paprika, porgand, peet jne
* Väävlit sisaldavad toidud: sibul, küüslauk.
* Antioksüdantide poolest rikkad toidud, eriti marjad: maasikad, vaarikad, mustikad, aga ka apelsinid, viinamarjad, ning erivärvilised köögiviljad: paprikad, baklažaanid, kõrvitsad jne.
* Kaunviljad: oad, herned, läätsed, soja.
* Täisteraviljad: tatar, hirss, mais, täisterariis, kinoa, kaer.
* Taimsed piimaasendajad: soja-, mandli-, riisi-, kaera-, kookospiim.
* Ürdid: till, köömned, kurkum, paprika, koriander, rosmariin, tüümian, Cayenne’i pipar, küüslauk jms.
* Puhas vesi. Piisava koguse puhta vee tarbimine (6–12 klaasi päevas) aitab maksa eritatud toksiine kehast väljutada.

Piirangutega paastu päevamenüü näide +vesi 1,5-2l

Hommikusöök: Taimetee, isetehtud värske hommikumahl ja hommikupudru Chia seemnetega
Vahepala: Puuvili, pähklid
Lõunasöök:  Taimetee, köögiviljahautis +lehtsalat oliiviõliga
Vahepala: Köögiviljamahl
Õhtusöök: Taimetee, köögiviljapuljong näkileivaga +puuvili
Vahepala: Smuuti

Köögiviljapuljong 1 

Asetage potti erinevad köögiviljad (kartul, porgand, brokoli, oad, lillkapsas, naeris,kapsas, sibul, vetikad jne) ning  keetke neid väiksemal temperatuuril 30 minutit. Puljong peab saama tõmmata. See ei ole mitte puhastava vaid ka tugevdava toimega. Serveerida puljongivedelik.

Köögiviljapuljong 2

Võid kasutada seda puljongit suppidele, hautistele ja pajaroogadele valmistamiseks ning retseptides, kus läheb vaja puljongit.  Valmista topeltkogus puljongit ja külmuta ülejäänu pikema aja säilitamiseks.

900 ml vett
2 viilutatud sibulat
2 jämedalt riivitud porgandit
2 pooleks lõigatud sellerivart
1 pooleks lõigatud porrulauk
2 loorberilehte
2 oksakest tüümiani
2 petersellivart
8 musta pipra tera
Näputäis soola maitsestamiseks

Pane vesi, köögiviljad, ürdid ja maitseained keedupotti. Lase segu keema ja keeda madalal  kuumusel vähemalt 1 tund. Jäta jahtuma ja seejärel kurna.

Mahla valmistamine:

1/3 mahla ,  2/3 vett

Porgandi-kapsa-sellerimahl

Porgand 300 g
Kapsas 85 g
Seller 85 g

Porgandi-kurgi-kartulimahl

Porgand 110 g
Kurk 300 g
Kartul, toores 60 g

Peedi-porgandi-kurgi-petersellimahl

Peet 60 g
Porgand 110 g
Kurk 170 g
Petersell 85 g

Peedi-roheliste lehtköögiviljade mahl

Peedist pressitud mahl 225 g
Rohelistest lehtköögiviljadest pressitud mahl 225 g

Smuutid

Umbrohu–marja smuuti

1 tihedalt kokkupigistatud peotäis umbrohtu (võilille, naadi, nurmenuku, maltsa, nõgese jt lehti, kuusekasve)
1 banaan
1 apelsin
Peotäis külmutatud musti sõstraid
2 klaasi allikavett

Blenderda smuutiks, joo väikeste sõõmudega.

Köögiviljasmuuti 2-le

2 tomatit
1 kurk
0,5 paprikat
1 sellerivars
0,5 kl vett
Maitseks basiilikut

Lõika kurk, tomat, paprika ja seller väiksemateks tükkideks. Püreesta koos basiiliku ja veega ühtlaseks.

Maasika-chia smuuti

3-4 kuubikut jääd
Peotäis  maasikad
1 banaan
1/2 apelsini
2 spl Chia seemneid
1/2 klaasi mango mahla (võib asendada mõne muu mahlaga)

Smuuti tegemist alustades on soovitatav jää natuke eelnevalt purustada, et vältida tükkide jäämist segusse.

Valides endale sobiva paastuvariandi, saab paastuda iga inimene.

Paast võib aidata paljude hinge ja terviseprobleemide puhul. Kuid vaatamata sellele võib paastumine muutuda teinekord täiesti kasutuks kasutaja kogenematuse tõttu.

Rangema toidupiiranguga paastu valikul soovitame võtta kontakti paastu ala asjatundjaga, et olla kindel oma valikutes!