Nutri-Score on pakendi esikülje märgistus, mille ülesanne on lihtsustada kohustusliku toitumisalase teabe tõlgendamist ja toetada teadlikumaid valikuid. Süsteem ei asenda riiklikke toitumissoovitusi ega määra, milliseid toite peaks inimene sööma või vältima.
Viimastel kuudel Eestis toimunud aktiivses avalikus arutelus on kõige rohkem tähelepanu pälvinud üksikute toodete hinnangud. Kuigi need näited tekitavad põhjendatud küsimusi, jääb avalikus arutelus sageli tagaplaanile see, kuidas Nutri-Score’i hinnang tegelikult kujuneb.
Mille põhjal Nutri-Score’i hinnang kujuneb?
Hinnang ei sõltu ühe toitaine sisaldusest ega toote nimest, vaid põhineb matemaatilisel punktisüsteemil, mis kaalub toote soodsaid ja ebasoodsaid omadusi. Valemis võetakse arvesse kiudaineid, valke ning puu-, köögi- ja kaunvilju, aga ka energiat, suhkruid, küllastunud rasvhappeid ning soola. Jookide puhul mõjutab tulemust ka magusainete kasutamine ning lõplik koondhinne kuvatakse viieastmelisel skaalal A-st E-ni.
Selline tehniline loogika ei pruugi alati kattuda tarbija esmase arusaamaga tervislikkusest. Seetõttu võivad mõned hinnangud esmapilgul üllatada.
Miks kasutatakse võrdluseks 100 grammi või 100 milliliitrit?
Nutri-Score kasutab sama 100 grammi või 100 milliliitri võrdlusalust, mis on Euroopa Liidus kohustuslik ka toitumisalase teabe esitamisel. Ühtne võrdlusalus võimaldab erinevate tootjate tooteid omavahel võrrelda ning väldib olukorda, kus tulemust mõjutaks tootja määratud portsjoni suurus. Nutri-Score ei loo uut süsteemi, vaid kasutab juba olemasolevat teavet viisil, mis teeb toodete võrdlemise tarbija jaoks lihtsamaks.
Kui otsus on juba tehtud
Kui inimene soovib osta jogurtit, ei võrdle ta seda tavaliselt suitsulõhe või maapähklivõidega. Ta võrdleb erinevaid jogurteid. Kui ta ostab leiba, võrdleb ta erinevaid leibasid. Kui ta valib kala, võrdleb ta erinevaid kalatooteid. Sellises olukorras aitab Nutri-Score võrrelda sarnaseid tooteid nende toitainelise koostise alusel. See ei tähenda soovitust asendada üht toidugruppi teisega üksnes soodsama Nutri-Score’i hinnangu tõttu ega otsusta, milliseid toite inimene peaks oma menüüsse valima.
Sageli küsitakse, miks võib mõni maapähklivõie saada kõrge hinnangu. Vastus peitub koostises, mitte toote nimes. Ka kõik maapähklivõided ei saa sama hinnangut. Mõni sisaldab peamiselt maapähkleid, teine märkimisväärses koguses lisatud suhkrut, soola või rasvu. Kui tarbija on otsustanud osta maapähklivõiet, aitab märgistus valida sama kategooria piires toitaineliselt soodsama koostisega toote.
Kas A-hinnang tähendab, et toodet võib süüa piiranguteta?
Kindlasti mitte. Nutri-Score ei anna soovitusi selle kohta, kui palju või kui sageli mõnda toitu tarbida. Märgistus kirjeldab üksnes toote toitainelist koostist ning aitab võrrelda sarnaseid tooteid omavahel.
Toitumissoovitused lähtuvad tervist toetavast toitumismustrist, milles on oluline nii toidu kogus, tarbimissagedus kui ka mitmekesisus. Ka A-hinnanguga toidud võivad olla suure energiasisaldusega ning vajada mõõdukat tarbimist. Samamoodi ei tähenda D- või E-hinnang, et tegemist oleks toiduga, millel tervist toetavas toitumises kohta ei ole.
Mida märgistus tegelikult näitab?
Külmutatud kartulitoodete puhul küsitakse sageli, miks Nutri-Score ei arvesta valmistusviisi. Põhjus on selles, et hinnang kujuneb toote kohta sellisel kujul, nagu tootja selle müügile paneb. Seetõttu ei mõjuta hinnangut kodus lisatud õli, sool ega muud valmistamisel lisanduvad koostisosad. Sama põhimõte kehtib ka pakendi tagaküljel oleva kohustusliku toitumisalase teabe puhul, mis kirjeldab toodet sellisena, nagu see pakendis on. Nutri-Score tugineb nendele samadele andmetele, kuid tõlgendab neid algoritmi abil, mis arvestab nii toote soodsaid kui ka ebasoodsaid toitumisalaseid omadusi ning esitab tulemuse A–E skaalal.
Nutri-Score avalikus arutelus
Nutri-Score on tekitanud Eestis aktiivset avalikku arutelu. Küsimusi on tekitanud nii üksikute toodete hinnangud kui ka see, kuivõrd vastab märgistussüsteem riiklikele toitumissoovitustele ja kas see aitab tarbijatel teha teadlikumaid toiduvalikuid. Arutletud on ka selle üle, kas värvikoodiga märgistus võib jätta lihtsustatud mulje toidu tervislikkusest ning mõjutada inimeste toiduvalikuid rohkem, kui süsteemi algne eesmärk ette näeb.
Need küsimused on asjakohased ning näitavad, et tegemist ei ole üksnes tehnilise märgistussüsteemiga, vaid rahvatervise meetmega, mille mõju sõltub nii selle toimimisest kui ka sellest, kuidas inimesed seda mõistavad ja kasutavad. Seetõttu on oluline rääkida lisaks süsteemi tugevustele ka selle piirangutest ning arutada, millist rolli saab selline märgistus tervikuna täita.
Just neil teemadel arutleme sellel aastal ka Arvamusfestivalil koos erinevate valdkondade ekspertidega. Arutelu eesmärk on vaadata Nutri-Score’it eri vaatenurkadest ning käsitleda nii selle võimalusi, piiranguid kui ka rolli teadlikumate toiduvalikute toetamisel.
